Vangistus, asumiselesaatmine ja vaimuhaigla.

Asumisel, vanglas või vaimuhaiglas asuv demokraat peab oma elu allutama ainsale eesmärgile – intellektuaalselt rikastada, füüsiliselt ja moraalselt säilitada oma isiksust tulevaseks võitluseks demokraatia ürituse eest.

Sellises olukorras peab demokraat olema sisemise distsipliini moraalse puhtuse ja raudse kindluse eeskujuks.

Demokraat peab hoolikalt tundma õppima parandusliku töö koodeksit ja instruktsiooni sundravile suunamisest (NSVL Tervishoiu Ministeeriumi instruktsioon 14. veebruarist 1967.a.). Tuleb nõuda administratsioonilt, et nendes dokumentides ettenähtud kirjavahetus, pakkide edasisuunamise, kokkusaamiste, vaba aja, raamatukogu kasutamise, müügivõrgust kinnipidamise kohta kirjanduse tellimise ja teisi õigusi tagataks kõrvalekaldumatult.

Vajaduse korral tuleb välja kuulutada näljastreik või teatada represseritute õiguste rikkumisest vabaduses olijatele.

Tuleb kasutada kõiki võimalusi kultuurse ja intellektuaalse taseme tõstmiseks, s.t. kirjanduse lugemine, teaduslike distsipliinide ja ??? .

Tuleb tutvuda inimestega, kellega on võimalik vahetada teadmisi ja kogemusi.

Pärast vabastamist peab represseritutele osutama kõikvõimalikku moraalset ja materiaalset toetust – anda peavarju, aidata tööle, abistada rahaliselt jne.

Igakülgset abi peab osutama ka represseritute ja poliitvangide lähedastele omastele – abikaasadele, vanematele ja lastele.

Demkraadid ei pea käesolevat põlvkonda tuleviku ühiskonna orjaks. Nad eitavad täielikult jampslikku seisukohta, nagu peaks inimkonna ainsaks eesmärgiks olema külluse ühiskonna loomine kauges, ebamäärases tulevikus, mida iialgi ei jõua ära oodata. Nad püüavad vabaduse ideid rakendada veel oma eluea jooksul, kuigi võitlus pole kerge.

Liikumisel peab olema oma kangelaste ja märtrite kroonika. Mitte keegi vabaduse eest võitlejatest ja märtritest ning mitte midagi nende vaevarikkast võitlusteest ei tohi jääda unustusse! Meie ühiskond peab teadma, milliste ohvrite ja millise kannatuse hinnaga oli loodud vaba elu.

Tulevane demokraatlik ühiskond peab heastama need kaotused, mis said osaks vabadusvõitlejatele ja tänulikud järeltulijad peavad säilitama oma mälus meie ühiskonna paremate poegade helged mälestused ja nende nimed.