XIII PEATÜKK. KONSTITUTSIOONI MUUTMISE KORD

§146.

Konstitutsiooni §146 määrab, et konstitutsiooni muutmine toimub ainult Ülemnõukogu otsusel, mitte vähem kui 2/3 mõlema koja saadikute häälteenamusega.

Kuna rahvas on vastavalt Konstitutsiooni §1, 2, ja 3-le suveräänne, siis konstitutsiooni kui imperatiivse seaduse muutmine võib toimuda ainult üldrahvaliku referendumi kaudu. Vastasel juhul rikutakse rahva suveräänsuse printsiipi. Mitteimperatiivsetes paragrahvides võiks tähtsusetuid parandusi teha Ülemnõukogu, kuid paranduste summat peab kindla aja tagant kinnitama üldrahvalik referendum.

Ülaltoodu tõestab ümberlükkamatult, et

• kehtiv 1936 a. Konstitutsioon on ebatäiuslik ja kuulub ümbertegemisele, kuna teisejärgulised paragrahvid on vastuolus imperatiivsete põhiteesidega;
• 1936 a. Konstitutsiooni määrusi rikutakse jämedalt ning karistamatult täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu poolt, millega tallatakse jalgade alla nõukogude kodanike põhiõigused;
• konstitutsioonivastaste tegude ja üleastumiste otseseks süüdlaseks ning initsiaatoriks on NLKP juhtkond, kes on kiskunud rahva käest ära võimu;
• NLKP juhtkond koos talle alluva parteiga on asunud Nõukogude Liidus riigist ja ühiskonnast kõrgemalseisvale ning konstitutsiooniga vastuolus olevale positsioonile.